Ämblikud

KES SEAL RONIB MÖÖDA SEINA ÜLES ?
KARVANE JA VÄIKE MUSTAS KUUES
LIIGUB KINDLALT ÜLES LAE POOLE
JÄTNUD ETTEVAATUSE JA HOOLE
SEAL TA JUBA NIIDI OTSAS KIIGUB
ALLA KUKUB , MINU POOLE LIIGUB
ÄKKI ON TA KADUND EI TEA KUHU
VAATAN SELJA TAHA IGAKS JUHUKS
ÄMBLIKUD ON VÄGA HEAD LOOMAD
NEID HOIDMA PEAB NAD MEILE ÕNNE TOOVAD
SEAL TA LIIGUB JUBA VOODI POOLE
RONIB MÖÖDA LAUDA - MÖÖDA TOOLE
MEELITAB NII TUGEVAID KUI NÕRKU
PUTUKAID JA KÄRBSEID OMA VÕRKU     

Väike nõid

Inimestel elu igav,

:,: haldjail hallivõitu. :,:
Nõia elul, sel on võlu,
:,: laskem luuasõitu! :,:

Refr. Nõia elu, nõia elu, see, jah, on kõige parem!
Ah, kui hea on olla nõid, kui sa vaid õppin’d oled.
Nõia elu, nõia elu, see, jah, on kõige parem!
Ah, kui hea on olla nõid, kui sa õppin’d oled.

Inimene tõuseb vara,
:,: ta on tööde ori. :,:
Nõial kratt toob koju vara,
:,: kulda on meil kui pori. :,:

Refr. Nõia elu …

Nõidund ma ja uurind veidi,
:,: kübara saan potist. :,:
Aga tip-top ballikleidi
:,: nõiun jahukotist. :,:

Refr. Nõia elu …

Teiste mured meile kama,
:,: klõbistame sõrgu. :,:
Aga pärast maiset jama
:,: põrutame põrgu. :,:

Pidulikud tibud

Tipp-tipp, tipp-tipp, tibuke,
tule siia, kanake,
annan sulle teri ma,
mulle annad muna sa!

Fantaasiarikast värvimist, lõbusat koksimist

               ja meeleolukat pühadeaega!

Pelglik jänes

 Pelglik jänes otsib teed,
kõikjal ees on kevadveed.
Vee all pehme muda käärib,
see vist käpad mustaks määrib?

Jänes hüppab keks ja keks,
kui käpp saab ikka poriseks:
"On see kevad alles nuhtlus!
Hoidsin küll, kuid vaat mis juhtus!"

Jänes pahur metsa all,
päike muigab üleval:
"Mul on palju kulda süles,
tahad, kuldan käpa üle?"

Kübarad

Peegli ees nüüd mütse proovib
see,kes moodne olla soovib.
Lõpuks kõik on leidnud selle
  mis sobima peaks talle.

 4. kl tüdrukud
ajalehed, õhupall, PVA, kartong kaunistused, kuumliimipüstol, akrüülvärvid

Lihavõttejänes

Kanad ja tibud

SADA KANA KESET AEDA
VEETSID PÄEVITADES AEGA
TALVEL PEESITASID LUMEL,
UNISTASID KUUMAST SUVEST.
PÄIKE PAITAS SOOJAKS SULED ...
VARSTI! VARSTI KEVAD TULEB!

Armas ja hirmus

KORD ÜTLES KALA KALALE:
„KUI LÄHEKS ÕIGE KALALE?”
NING VASTAS KALA KALALE:
„VÕIKS TÕESTI MINNA KALALE.”
NII LÄKSID KALAD KALALE
JA HEA NEIL OLI
KALAÕNN,
SEST SAAGIKS LANGES
KALAPÕNN,
KES OLI TULNUD SUPLEMA
JA LUPSU LÜÜES HÜPLEMA.

Usu või ära usu

Aprill! Aprill!

Elas kord üks krokodill,
kel ninal oli väga suur prill
ja kes karjus kogu aeg: Aprill! Aprill!
 
„Miks on sul prillid?“ küsin mina,
„Et näha,“ vastad sina.