Kalalkäik

KORD KALALE MA LÄKSIN,

ÕNGE KAASA VÕTSIN,

JÄRVE ÜLES LEIDSIN,

ÕNGE VETTE HEITSIN.

KUI KALA EI NÄKANUD SIIS

ISSI APPI KUTSUSIN.

JA SIIS TEMA ABIGA

PÜÜDSIN SUURE LATIKA.